Kas enampakkumisel kinnisvara ostes saab üürnikust vabaneda?

Kui mõtled kohtutäituri korraldatud enampakkumisel soodsa korteri, maja või äripinna osta, siis pead arvestama, et lisaks võlgnikule, kelle vara müüakse, on tihti pildil ja reaalselt ostetaval pinnal ka üürnikud. Kuidas sel puhul käituda ja millised on üldse võimalused?

Üürnikud võivad olla täiesti legaalsed ja turutingimustel kinnistu kasutajad. Samas kui juba kinnistu n-ö haamri alla läheb, on pahatahtlik omanik tihti oma lähikondsete või käsilastega kinnistu kasutamiseks üürilepingu vormistanud ning mängitakse mängu, kus heas usus olev üürnik ei taha kuidagi teie omandatud kinnistut vabastada. Viimasel ajal on enampakkumiselt ostetud kinnistute reaalse valduse kättesaamisega seotud raskustest meedias küllaltki palju juttu olnud. Tihti jääb aga ebaselgeks, mis õigused siis ostjale kehtivad ja kas puuküürniku saab välja tõsta või mitte.

Üürnikul on võimalus kinnistu vabastamist takistada

Esmapilgul on seaduse regulatsioon paljulubav – sundenampakkumise akt on enampakkumisel ostetud kinnisasja kõigi kasutajate suhtes aluseks valduse väljanõudmisel, s.t. väljatõstmiseks kohtutäituri poolt.
Kuna Eestis on üürnikusõbralik õiguskeskkond, on aga sama seadusega (täitemenetluse seadus) ettenähtud üürnikule õigus tema väljatõstmine vaidlustada kohtus põhjendusega, et üürnikul on kehtiv üürileping. Koos hagi esitamisega saab üürnik paluda ka hagi tagamist.
Hagi tagamine tähendab väljatõstmise peatamist kuniks on lahendatud kohtuvaidlus. See tähendab Eesti oludes vähemalt ca 1,5 aastat.

Kinnistu ostjale on siin oluliseks takistuseks üürilepingu ülemineku ja ülesütlemise reeglid. Võlaõigusseadus näeb ette (VÕS § 291 lg 1) üürilepingu ülemineku kinnisasja omaniku vahetumisel sundtäitmise tagajärjel. Ostjal on õigus küll üürileping sellises olukorras üles öelda, kuid seda ühe olulise eelduse täitmisel – elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise (VÕS § 323 lg 1).
Seda nõuet nimetatakse omavajaduseks. Riigikohus on rõhutanud, et omavajadus tähendab üürileandja tõendatud vahetuid, tõsiseid ja aktuaalseid põhjusi üürilepingu eseme kasutamiseks, sh. situatsiooni, kus üürileandja saaks omandatud ruumide kasutamisega oluliselt kokku hoida oma kulusid.
Seega, kui endine omanik on sõlminud kinnistu kasutamiseks üürilepingu ning enampakkumisel kinnistu omandaja selle üürilepingu üles ütleb, saab üürnik sellele edukalt vastu vaielda. Seda põhjusel, et omavajaduse olemasolu peab kohtus tõendama uus omanik. Kuivõrd kohtuvaidluse tulemust ei saa ette ennustada, võib öelda, et kinnistu omandaja on siin selgelt nõrgemal positsioonil.
Arvestades kohtumenetluse aja- ja rahakulu on sundtäitmisel kinnistu ostmine seotud reaalse riskiga, et üürnikust enne üürilepingu lõppu lahti ei saagi. Praktikas on sõlmitud ka üürilepinguid, kus üür vastab igati turutingimustele, kuid on korraga eelmisele omanikule ette ära makstud.
Selline ebakindlus võib olenevalt konkreetsest olukorrast vähendada isegi hüpoteegi, kui ühe kõige kindlama tagatise väärtust. Lisaks mõjub see pärssivalt kinnisvarakäibele üldiselt. Selle olukorra saaks suhteliselt lihtsalt lahendada viisil, kus sundenampakkumiselt kinnistu ostnud isikule antakse seadusega tingimusteta õigus üürileping lõpetada – s.o. ilma omavajaduse tõendamise vajaduseta. Teine ja radikaalsem võimalus oleks üürilepingu automaatne lõppemine.

Ostueelne kontroll on ülioluline

Kokkuvõttes – kontrolli alati enne enampakkumiselt kinnistu ostmist, kas see on kellegi vahetus valduses ja kas on üürileping sõlmitud. Kui kasvõi ühele eelnimetatud küsimusele on vastus jaatav, kaalu tõsiselt, kas just selle objekti ost on põhjendatud.
Kui objekt on tõesti atraktiivne, kuid kellegi ebasoovitavas valduses, kaalu õigusnõustaja arvamuse küsimist. Hindama peab kinnistu valduse kättesaamise võimalusi ja vajadusel üürilepingu ülesütlemise õiguslikku perspektiivi.
Artikkel on ilmunud Triniti blogis

img

joel

Sarnased artiklid

Miks ehitusturg õitseb ja kas kinnisvaraturul tasub valmistuda halvemaks ajaks?

Ehituslubade arvu kiire kasv viitab kinnisvaraturu jätkuvale aktiivsusele. Hoolimata...

Loe edasi
joel
by joel

Kinnisvaraettevõtjate ootused on mõõdukalt optimistlikud. Hinnad kasvavad küll vähem, kuid tehingute maht suureneb

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) iga-aastaselt kaks korda tehtava uuringu alusel ootavad firmad...

Loe edasi
joel
by joel

Kütmata kortermaja kimbutab liigniiskus. Ka tühjalt seisval korteril lasub kütmiskohustus

Külmad ja vihmased ilmad toovad kütmata kortermajas kaasa liigniiskuse ning hallituse ohu,...

Loe edasi
joel
by joel

Lisa kommentaar