Kui korteriomanik lõikab nahaalselt augu maja seina, siis teistel elanikel pole abi loota ka kohtust

Põhimõtteliselt võib nii kokkuvõtvalt iseloomustada olukorda, kus toimetavad täna 500 000 korteriomanikku. Isetegevus, sageli rumalalt kahjulik, kogub hoogu ning teiste korteriomanikega justkui polegi tarvis enam olulisi asju kooskõlastada. See võib aga pöördumatult kahjustada kogu maja seisukorda ning lõpuks ka teiste inimeste vara. Viimase aja kohtulahendid on aga andud õiguse just nahaalsetele tegutsejatele. Korteriomanikel pole kaitset loota enam kusagilt.

Korteriomanikel puudub täna kindlustunne ja abi pole sageli loota isegi kohtuinstantsidelt. Tegelikult sama mure puudutab laiemalt ka korteriühistuid. Mõned pahatahtlikud korteriomanikud on karistamatult kahjustanud ühisvara mõeldes majas välja kõikvõimalikke „geniaalseid“ endale sobivaid lahendusi.
„Olen viimasel ajal täheldanud trendi süvenemist, kus kohus ei pea kaasomandi muutmisega seotud õigusvaidlustes korteriomanike kokkuleppe sõlmimist oluliseks ning annab õiguse hoopis omavoliliselt käitunud korteriomanikele. Kahjuks on viimase paari kuu jooksul mitmeid näiteid kohtulahenditest, kus kohus lubab ilma ühegi kooskõlastuseta ehitada elutuppa saunakompleksi või annab korteriomanikule õiguse teha korterisse tänavalt otsesissepääs ainuüksi põhjendusel, et see ei sega ju teisi korteriomanikke või nõuab korteriühistult selgitust, miks on korteriühistu vastu olukorrale, kus korteriomanik ehitab parklakoha ümber eluruumiks ja juhib oma fekaalid vihmaveetorusse jne,“ on Omanike Keskliidu juhatuse liige Andry Krass murelik.

Reklaam

SEOTUD LOOD:
Kas korteriühistu tohib võlglase panna avalikku häbiposti? (1) 25.09.2017
Kes peaks korteri laguneva rõdu korda tegema – omanik või ühistu? Korteriomanikud ei tea oma õigusi ning tuge pole ka kusagilt loota (49) 20.09.2017
Õigusemõistja on end seadustest sõltumatuks kuulutanud?

Ja põhjust muretsemiseks on tõepoolest. Kui kohus on end sisuliselt seadustest sõltumatuks kuulutanud, siis toimetavad Eestis 500 000 korteriomanikku õigusetuse tingimustes.
Näib, et kaasomandi eseme muutmisega seotud kohtupraktika on meil oluliselt muutunud. Kui varem tuli korteriomanikul, kes soovis isiklikes huvides kaasomandi (loe: korterelamu) ümber ehitada, sõlmida selleks teiste korteriomanikega kokkulepe, siis nüüd ei ole selle olemasolu enam kohustuslik.
Andry Krassi sõnul ei pea olema korteriomanik, mõistmaks, et eespool loetletud juhtumid mõjutavad negatiivselt nii korterelamute tehnilist seisukorda, ohutust kui ka korteriomanike omavahelisi suhteid.
Paraku on just kohtuvõim, kelle huvides on stabiilne õiguskord, asunud selle tagatiseks olevat korteriomandi kokkulepet jõuliselt devalveerima.

Andry Krass on viimasel ajal jälginud ühte Kuressaare kortermaja kaasust, kus korteriomanik tegi 4 aastat tagasi aknast ukse, et oma korterisse büroo ehitada. Viis korteriomanikku vaidlustasid selle tegevuse kohtus. Tänaseks on selles vaidluses tehtud 3 maakohtu otsust ja 3 ringkonnakohtu otsust, kusjuures viimati nimetatud ringkonnakohus on kõigil kordadel lahendanud asja erinevalt, andes kord õiguse ühele ja siis jälle teisele.
Hetkel tundub, et võitmas on korteriomanik, kes nahaalselt augu seina lõikas. „Otsus-otsuseks, aga normaalseks ei saa lugeda ka olukorda, kus kohus on kokkuleppele tuginemisest loobumise tõttu pidanud korduvalt oma seisukohti muutma, mis on omakorda toonud 4 aasta vältel korteriomanike solgutamise erinevate kohtuinstantside vahel. Kohtute tööd suurendab selline tegevuspraktika tulevikus aga kindlasti, sest seni oli just kokkuleppe puudumine see, mis hoidis korteriomanikku ühist kortermaja oma vajaduste järgi ümber ehitamast,“ ütleb Andry Krass.

Tava ei saa ega tohi siiski muuta seadust

Õigusselgu(setu)sest ja ebakindlusest, mis korteriomanditega seotud õigusemõistmist ümbritseb, räägib kõnekalt ka alljärgnev korteriomaniku küsimus ning sellele antud vastus.

Murelik küsimus. 18 aastat tagasi ehitatud kortermajas on omanikud ostnud korterid koos keldriboksidega ja reaalosana on kantud kinnistusraamatu registrisse korter, koos iga korteri juurde kuuluva keldriga. Kuna keldri ustele olid arendaja poolt jäänud numbrid panemata, siis inimesed võtsid endale keldreid põhimõttel, kes ees see mees. Keldri eest tuli maksta korteriga võrdset ruutmeetrihinda ning keldrid on erinevate suurustega.
Nüüd on osad omanikud kolinud õigetesse keldritesse, kui osad keelduvad viidates uuele KÜ seadusele. Näiteks üks omanik, kes ostis oma korteri 9 aastat tagasi edasimüügi käigus, väidab, et kuna eelmine omanik kasutas seda vale keldrit 9 aastat, siis on see tava ja siduv teistele omanikele, mis olevat ka kirjas KÜ seaduses. Kuidas siis toimida juhtumi puhul, kui algusest peale on vale keldrit kasutatud ning ka uus omanik keeldub õigele omanikule keldrit tagastamast. Kas tõesti võib omandist võib ilma jääda seoses tavaga?

Vastus: Kui korteriomandi valdus võetakse ära omavoliliselt, salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta (vt asjaõigusseaduse paragrahv 41 lg 3).
Küsimusele, kas tava on tugevam kui seadus, annab vastuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 2 lõige 2, mis ütleb, et tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.

„Paraku tuleb lisada, et korteriomanditega seotud kohtukaasuses on Riigikohus teinud lahendi, kus on tava seadusest kõrgemalseisvaks kuulutatud (vt 3-2-1-52-12, p12). Ilmselt loodab sellise praktika süvenemisele ka see korteriomandi hõivaja. Siiski usun, et on vähe tõenäoline, et Eesti sõltumatu kohtusüsteem läheb veel kaugemale ning hakkab tavast lähtudes ka kinnistusraamatu kandeid muutma,“ loodab Andry Krass siiski seaduste jõule.

Allikas: Ehitusruudus

img

joel

Sarnased artiklid

Miks ehitusturg õitseb ja kas kinnisvaraturul tasub valmistuda halvemaks ajaks?

Ehituslubade arvu kiire kasv viitab kinnisvaraturu jätkuvale aktiivsusele. Hoolimata...

Loe edasi
joel
by joel

Kinnisvaraettevõtjate ootused on mõõdukalt optimistlikud. Hinnad kasvavad küll vähem, kuid tehingute maht suureneb

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) iga-aastaselt kaks korda tehtava uuringu alusel ootavad firmad...

Loe edasi
joel
by joel

Kütmata kortermaja kimbutab liigniiskus. Ka tühjalt seisval korteril lasub kütmiskohustus

Külmad ja vihmased ilmad toovad kütmata kortermajas kaasa liigniiskuse ning hallituse ohu,...

Loe edasi
joel
by joel

Lisa kommentaar