Millise osa üüripinna kommunaalkuludest peaks maksma üürnik ja kui palju omanik?

Tavaliselt lepivad pooled enne lepingu allkirjastamist kokku, mille eest üürnik lisaks igakuisele üürile veel maksma hakkab. Mõnikord õnnestub omanikul kõik omandi kõrvalkulud kirjutada üürniku kraesse ja paljud üürnikud ei teagi, et tegelikult paneb kulude eest tasumise korra paika seadus ja erilist mänguruumi siin pole.

Võlaõigusseaduse järgi võib üürileandja lisaks üürile kõrvalkuludena küsida ainult neid kulusid, mis on otseselt seotud eluruumi kasutamisega ehk näiteks küte, elekter, vesi, maja hoolduskulud. Samas ei tohi kõrvalkulude hulka arvestada makseid remondifondi või korteriühistu laenu igakuised tagasimakseid, mis jäävad omaniku kohustuseks.

Eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Näiteks kui üürileandja paneb üürnikule kohustuse maksta remondifondi, siis on see seadusest kõrvalekalduv kokkulepe ja seega tühine. Kui juhtub, et üürileandja on seadust rikkunud ja nõudnud üürnikult remondifondi maksete tasumist, võib kannatanu pöörduda kohtusse. Küll aga tasub arvestada, et vaidlustada tuleb valesti makstud kulud siiski üürisuhte algusjärgus.

Seadus ütleb ka seda, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma kõrvalkulud üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. See tähendab, et omanik ei tohiks mingil juhul eeldada, et küllap üürnik maksab, mis vaja. Kui kõrvalkulud teemaks üldse ei tõusnud, pole üürnikul ka kohustust maksta. Kuigi kirjalik kokkulepe on kindlam, võib tingimused läbi rääkida ka suuliselt.

Sellised teenused, mis pole seotud korteriga (elekter, internet jne) võiks üürnik lepinguperioodiks võtta oma nimele. See on teatavaks kaitseks just omanikule. Kui tema kinnisvara kasutaja jätab näiteks kaabeltelevisiooni eest maksmata ja operaatorfirma lõpetab teenuse pakkumise, liigub võlg ja kohustus üürnikuga kaasa, koduomanik saab aga sõlmida uue lepingu ja rõõmsalt oma lemmiksaateid edasi vaadata.

Allikas: Ärileht
Kairi Ummus
Epicenter Kinnisvara jurist

img

joel

Sarnased artiklid

Miks ehitusturg õitseb ja kas kinnisvaraturul tasub valmistuda halvemaks ajaks?

Ehituslubade arvu kiire kasv viitab kinnisvaraturu jätkuvale aktiivsusele. Hoolimata...

Loe edasi
joel
by joel

Kinnisvaraettevõtjate ootused on mõõdukalt optimistlikud. Hinnad kasvavad küll vähem, kuid tehingute maht suureneb

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) iga-aastaselt kaks korda tehtava uuringu alusel ootavad firmad...

Loe edasi
joel
by joel

Kütmata kortermaja kimbutab liigniiskus. Ka tühjalt seisval korteril lasub kütmiskohustus

Külmad ja vihmased ilmad toovad kütmata kortermajas kaasa liigniiskuse ning hallituse ohu,...

Loe edasi
joel
by joel

Lisa kommentaar