Minu korter, teen mida tahan! Millal lubab seadus nõuda korteri sundvõõrandamist?

Mida teha, kui korteriomanik rikub oma kohustusi nii korteriühistu kui ka teiste korteriomanike suhtes? Abi on uuest korteriomandi- ja korteriühistuseadusest.

Mööda saab aeg, kus korteriühistus võib üks liige lähtuda oma elustiili harrastades põhimõttest: „Minu korter, teen mida tahan! Kui ei taha, ei maksa ka makseid!” Korteriomandiseaduses on kirjas, et kui korteriomanik on korduvalt eiranud ühistu sisekorrareegleid ja teised korteriomanikud ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandaks ehk siis maha müüks.

Tegu on äärmusliku vahendiga

„Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada siis, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata korteriomandi ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustused. Ka siis, kui ta on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või kui ta häirib oma tegevusega oluliselt teiste elu ja nad ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka,” selgitab Eesti korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

Ta märgib, et kuigi võõrandamise nõude esitamist võib pidada äärmuslikuks vahendiks, on see kahtlemata tõhusaks mõjutamise võimaluseks. Need seaduse sätted on abimeheks korteriühistutele, kes maadlevad tihti pahatahtlike ja pikaaegsete võlglastega ning korteriomanikega, kes pidevalt ja oluliselt häirivad ühistus kehtestatud korda ja teisi korteriomanikke.

Selle üle, kas võõrandamise nõue esitada, otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel üldkoosolekul. Tähelepanu peab pöörama sellele, et otsuse poolt peab olema enamik korteriomanikest, mitte suurem osa koosolekul osalenud korteriomanikest.
See tähendab, et kui elamus on näiteks 12 korterit, siis võõrandamisnõue loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on seitse korteriomanikku. Kusjuures seadus sätestab, et selle nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata. See kehtib ka juhul, kui kinnisomand on jagatud ainult kaheks korteriomandiks. Sellisel juhul võib korteriomandi võõrandamise nõude esitada üks korteriomanik teise vastu.

Kui nõue on esitatud, siis on korteriomanikul õigus oma korter esmalt ise maha müüa. Üldkoosolek peab määrama korteriomandite vabatahtlikuks võõrandamiseks mõistliku tähtaja, milleks loetakse üldjuhul kolm kuni kuus kuud. Kuid see võib sõltuda konkreetse korteriga seotud asjaoludest ja turu olukorrast selles piirkonnas.
Kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korterit tähtajaks võõrandanud, otsustab võõrandamise vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel kohus.

Nimetatud hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kui kohus hagi rahuldab, siis on kohtutäitur see, kes võõrandab vaidlusaluse korteri täitemenetluse seaduses sätestatud korras. Korteriühistul ei ole õigust kõnealust korterit võõrandada, kuna ta ei ole selle omanik.

Appi tuleb e-käsiraamat
Jaadla sõnul küsitakse sageli, kust kohast läheb piir, millest alates on korteriomandi võõrandamise nõude esitamine õigustatud? „Kohtupraktika on siinkohal mitmekesine ja asjast huvitatutel soovitan vaadata Eesti korteriühistute liidu väljaantavat e-käsiraamatut „Riigikohtu lahendid korteriühistute asjades”, mis on leitav liidu kodulehelt,” ütleb ta.

Raamatut antakse välja 2012. aastast ja selle on kokku pannud Eesti korteriühistute valdkonna parimad asjatundjad – liidu juristid. Raamatut saab lugeda tasuta. Näiteks on seal eelmise aasta lahendite teemadeks korteri võõrandaja ja omandaja solidaarne vastutus, korteri omandaja vastutus alates 2018. aastast, korteriühistu õigused kaasvalduse ja -kasutuse rikkumisel, rahaliste nõuete esitamine, maja renoveerimine pööningukorruse võõrandamisega jpm.

Korteri võõrandamine

Võõrandamisnõude võib esitada, kui:

* Korteriomanik on rikkunud oma kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras (nt: korteriomanik kogub korterisse prügi, mistõttu levivad kortermajas hais, parasiidid ja närilised, või reostab pidevalt ühiskasutatavaid ruume ja hoone ümbrust).

* Korteriomanik ei võimalda korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks (nt: ei luba hoones vajalike remonditööde tegemiseks siseneda tema korterisse ja selle tõttu ei saa kogu hoones või selle suures osas kokku lepitud remondi- ja hooldustöid lõpule viia).

* Korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu.

* Korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste elu (nt: pidevad öised lärmakad peod ja valjult muusika kuulamine).

NB! Korteri võõrandamist võib nõuda nii ühele kui ka korraga mitmele eeltoodud alusele tuginedes.
Loetletud punktide täitmise kohustus on korteriomanikul ka juhul, kui korteriomand on antud kolmandatele isikutele üürile või nende kasutusse.

Allikas: OÜ Advokaadibüroo Biin ja Biin

img

joel

Sarnased artiklid

Miks ehitusturg õitseb ja kas kinnisvaraturul tasub valmistuda halvemaks ajaks?

Ehituslubade arvu kiire kasv viitab kinnisvaraturu jätkuvale aktiivsusele. Hoolimata...

Loe edasi
joel
by joel

Kinnisvaraettevõtjate ootused on mõõdukalt optimistlikud. Hinnad kasvavad küll vähem, kuid tehingute maht suureneb

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) iga-aastaselt kaks korda tehtava uuringu alusel ootavad firmad...

Loe edasi
joel
by joel

Kütmata kortermaja kimbutab liigniiskus. Ka tühjalt seisval korteril lasub kütmiskohustus

Külmad ja vihmased ilmad toovad kütmata kortermajas kaasa liigniiskuse ning hallituse ohu,...

Loe edasi
joel
by joel

Lisa kommentaar