Puitmaja on märksa tulekindlam kui kivimaja.

Skandinaavias ehitatakse enim puidust elementmaju, Eestis aga endiselt palju kivimaju. Kivimaja valitakse sageli seetõttu, et tundub justkui kindlam – see ei nagise ega vaju ja on tuleohtlikum. Puitmajade tootja Omatalo Eesti asutaja Raju Söödor kummutab neid müüte. Ta vaidleb „kivimeestele“ kirglikult vastu ja püüab selgitada, et ei ole see tehases toodetud puitmaja halvem ühti.

Omatalo puitmaja
Omatalo puitmaja

Skandinaavias ehitatakse enim puidust elementmaju, Eestis aga endiselt palju kivimaju. Kivimaja valitakse sageli seetõttu, et tundub justkui kindlam – see ei nagise ega vaju ja on tuleohtlikum. Puitmajade tootja OmaTalo Eesti asutaja Raju Söödor kummutab neid müüte. Ta vaidleb „kivimeestele“ kirglikult vastu ja püüab selgitada, et ei ole see tehases toodetud puitmaja halvem ühti.

Esimesed teadaolevad elementmajad pärinevad Eestis juba aastast 1945, kui soomlased neid sõjavõlgade katteks Eestisse tarnisid ning Vana-Pääskülla püstitasid. Kuigi puidust tehasemaju on ehitatud juba aastakümneid ja iga aasta järjest rohkem, siis valitsevad nende suhtes endiselt mitmed müüdid ja väärarusaamad.

Üks levinumaid arvamusi on, et tehasemaja on ilmetu ja selle välimust saab valida kataloogist väheste tüüpprojektide seast, ent tegelikult on võimalused märksa laiemad. „Aeg, mil enamik elementmaju olid ühesugused, on möödas. Täna on võimalik tellida väga erinevaid majatüüpe ning lahendusi, samuti on elementidest võimalik teha passiivmaju. Elementidest saab luua nii lameda kui ka viilkatusega ja püramiidmaju, samuti on võimalikud rõdud, katuseterrassid ning avarad trepihallid,“ selgitas OmaTalo asutaja Raju Söödor.

„99% juhtudest joonistame kliendile maja täpselt selliseks nagu ta tahab. Sellist mõistet nagu kataloogimaja ei ole tegelikult olemas. Sellist ladu ei ole, kus ootab 70 maja oma omanikku,“ lisas Söödor.

Söödori sõnul ei tasu karta ka seda, et puitmaja hakkab nagisema, seda eriti tehasemajade puhul. Kuigi kivimaja on massiivne ja naginate võimalus väiksem, siis puitmaja õigesti ehitades seda probleemi reeglina esile ei kerki. Eriti peab see paika tehasemajade puhul, kus on viimane kui kruvi ja polt planeeritud ning läbimõeldud. Tehasemajades pole midagi juhusliku ja töömehe loomingu hooleks jäävat. Kuna tehases toodetud maju tarnitakse paljudesse eri paikadesse, kus kliima on erinev siis peab maja olema projekteeritud vastama ka kõige karmimatele tingimustele.

„Kaasaegseid tehasemaju teevad robotid, automaatliinid. See, mis praegu sageli tehakse, kuskil töölaua peal, on eilne päev. Automaadil puuduvad ka sinised esmaspäevad,“ sõnas Söödor.

Kuidas on aga puitmajade puhul tulekindlusega? „Öeldakse, et puitmaja on tulekahju korral kordades turvalisem kui kivimaja, sest kui kivimaja hakkab põlema, siis hakkab esimese asjana betooni sees armatuur üles sulama. Kui armatuur kaotab oma tugevuse, siis kukub see maja kokku ja on elamiskõlbmatu. Uuringute alusel võib öelda, et puit on 10 korda väiksema soojusjuhtivusega kui betoon. Tulekindlust lisab ka seinas olev kips ja tulekindel vill seina sees,“ selgitas Söödor. „Samuti on levinud arvamus, et puit kostub läbi. Ma võin kinnitada, et vill puitseina sees pakub oluliselt paremat heliisolatsiooni, kui betoon- või kivikonstruktsioon.“
Söödori sõnul tuuakse tehase- ehk elementmajade puhul ebameeldivaks näiteks sageli buumi ajal põllule ehitatud karpe, mis olid väga kehva kvaliteediga. Tegelikult pole tema sõnul tehasemajadel nendega midagi pistmist. „Need majad, mis põllupeale ehitatud, need on lihtsalt puitkarkassmajad, mis kohapeal kokku klopsitud. Siis oli igaüks ehitaja ja arendaja. Ega siis keegi ei kontrollinud. Seda paralleeli ei saa kindlasti tuua,“ ütles Söödor.

Söödor leiab, et seda võrdlust tuuakse sageli seetõttu, et tehasemajad püstitatakse kiiresti. Kui kivimaja ehitatakse kuni paar aastat, siis elementmaja rajatakse lepingu sõlmimisest võtmed kätte lahenduseni reeglina poole aastaga. Kiiruse tagab see, et kõik maja elemendid on valmis ning mõõdus. „Mujal maailmas ongi tehasemajad tavaline praktika. Ei ole enam tihti sellist asja, et tulevad mehed ja hakkavad blokki laduma ja segu tegema,“ selgitas Söödor.

Elementmaja kindel eelis on ka kindel eelarve – projekt on algusest peale täpselt paigas ning tehasest saadetakse täpsed hinnad moodulite, katuse ning avatäidete kohta. Sellisel juhul on ka finantsasutused nõus elementmajade püstitamiseks palju lihtsamalt elamuasemelaenu andma.

„Esimesed teadaolevad Omatalo elementmajad pärinevad Eestis juba aastast 1945, kui soomlased neid sõjavõlgade katteks Eestisse tarnisid.“

img

eres

ERES Kinnisvara lehe administraator.

Sarnased artiklid

„Mägede“ vanemad korterid on ülehinnatud

Nähes üha uute korterelamute kerkimist ning inimeste huvi soetada endale oma kodu, on nn mägede...

Loe edasi
joel
by joel

Füüsilise isiku üüritulu maksustamine alates 2016 aastast.

Üürikorterite vahendamise populaarsuse kasvamisel on oluliselt paranenud ka üüritulu...

Loe edasi
eres
by eres

Energiamärgis – hea teada, mis on energiamärgis?

Energiamärgis - mis on energiamärgis? 1. jaanuaril 2009 jõustus energiamärgist käsitlev...

Loe edasi
eres
by eres

Lisa kommentaar